Euroopa Liidus diagnoositakse igal aastal hinnanguliselt 120 000 töökohal kantserogeenidega kokkupuutest põhjustatud vähijuhtu. Eesti oludes on hinnanguliselt kõikidest aastas diagnoositavatest vähijuhtudest 11% ehk umbes 800 seostatavad kutsetööga ehk töökeskkonna ohuteguritega.
Eestis toimub aastas ligikaudu lausa 250-300 tööõnnetust seoses raskuste teisaldamisega, mis moodustab 7-8% kõikidest tööõnnetustest. Lisaks tekitab raskuste teisaldamine ka luu- ja lihaskonnavaevusi, mistõttu on oluline riske hinnata ja õnnetusi vältida.
Ohutu töökeskkonna hoidmiseks tuleb tööandjal muuhulgas veenduda, et:
- Tööinspektsiooni iseteeninduses on esitatud tegevuskava sisaldav töökeskkonna riskianalüüs;
- töökeskkonna riskianalüüsis on muuhulgas hinnatud kokkupuude kantserogeenidega;
- tööandja on hinnanud raskuste käsitsi teisaldamise terviseriske;
- tööandja on varustanud töötajaid sobivate tehniliste abivahenditega, et vältida või vähendada teisaldustööst tulenevat terviseriski;
- Tööinspektsiooni iseteeninduses on esitatud andmed töökeskkonna esindajate (töökeskkonnaspetsialist, esmaabiandjad, töökeskkonnavolinik kui ettevõttes on 10 või enam töötajaid) kohta;
- Tööinspektsiooni on teavitatud 30 päeva enne töö alustamist kantserogeenidega;
- tööandja peab kantserogeenidega kokkupuute tõttu ohustatud töötajate nimekirja;
- töötajad on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures;
- tagatud on läbimõeldud esmaabikorraldus;
- töötajad on saanud asjakohase väljaõppe raskuste käsitsi teisaldamiseks ja töötamaks kokkupuutes kantserogeenidega;
- töötajatele on väljastatud isikukaitsevahendid ja vajadusel asjakohased kaitseriided;
- olemas on asjakohane ohumärgistus;
- kasutusele on võetud tööhügieeni abinõud.
Tööinspektorid külastavad ettevõtteid, mille tegevusvaldkonnast nähtuvalt on töökeskkonnas võimalik kokkupuude kantserogeenidega ning raskuste teisaldamisega. Kontrollid on nii ette teatamisega kui ka ette teatamata.
