Töövaidluskomisjoni pöördumine

Individuaalne töövaidlus

• Töötaja ja Eestis registreeritud tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus.
• Töötaja ja Eestis filiaali kaudu tegutseva tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus.
• Töötaja ja Eestis mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus.
• Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 7

​Avalduse tagasivõtmine enne asja menetlusse võtmist

Juhul, kui oled töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse esitanud, aga vaidluse põhjus on lahenenud, siis tuleks esimesel võimalusel töövaidluskomisjonile enne töövaidlusasja menetlusse võtmist teha avaldus töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks. Tagasivõtmise avalduse vorm: 

Kui Sinu tagasivõtmise avaldus jõuab töövaidluskomisjoni enne, kui komisjon on töövaidlusavalduse menetlusse võtnud, loobub töövaidluskomisjon töövaidlusavalduse menetlusse võtmisest ja vastaspool ei saagi teada, et oled töövaidluskomisjoni pöördunud. Kui hiljem mingil põhjusel selgub, et vastaspool pole siiski oma nõudeid täitnud või on teinud seda osaliselt, on Sul võimalus pöörduda sama nõudega kohtusse. Töövaidluskomisjoni sama nõudega enam pöörduda ei saa.

Avalduse tagasivõtmine menetluse ajal

Kui töövaidlusavaldus on juba menetluses ning võib-olla on koguni istung toimunud ja otsuski tehtud, aga tekib vajadus töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks, siis saab seda teha enne otsuse jõustumist ehk hiljemalt 30 päeva jooksul pärast otsuse saamist. Tagasivõtmise avalduse vorm on leitav siit: 

NB! Kui töövaidlusavaldus on juba menetlusse võetud, siis peab avalduse tagasivõtmiseks saama vastaspoole nõusoleku. Selleks edastab töövaidluskomisjon avaldaja tagasivõtmise avalduse vastaspoolele ning küsib nõusolekut. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud. Kui mingil põhjusel peaks selguma, et vastaspool pole siiski oma nõudeid täitnud või on teinud seda osaliselt, on nõudjal võimalus pöörduda sama nõudega kohtusse. Töövaidluskomisjoni sama nõudega enam pöörduda ei saa. 

​

Nõudest loobumine 

Nõudest loobumine on oma olemuselt erinevate tagajärgedega, kui avalduse tagasivõtmine. Nõudest saab loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni, mis toimub istungil. Nõudest loobumiseks ei ole tarvis vastaspoole nõusolekut. Küll aga tuleb silmas pidada, et nõudest loobumise korral, ei ole avaldajal võimalik sama nõudega pöörduda ei töövaidluskomisjoni ega ka kohtusse.

Töövaidlusavalduse vajalikud andmed on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 26 lg-s 2. Töövaidlusavalduses tuleb märkida:

1. töövaidlusasja alluvus;
2. avaldaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite andmed;
3. isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
4. avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma;
5. nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
6. tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
7. kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil;
8. kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlusasja alluvusele kohaldatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lõiget 3.

Avaldaja on isik, kes pöördub oma nõuetega töövaidluskomisjoni poole.

Vastaspool on isik, kelle vastu nõuded esitatakse. Kui avaldaja või vastaspool on töötaja, tuleb avalduses märkida nimi, isikukood, telefon, e-posti aadress, postiaadress, postiindeks, töötamiskoht ja amet töösuhte ajal. Kui avaldaja või vastaspool on tööandja, tuleb avalduses märkida ettevõtte nimi, registrikood, telefon, e-posti aadress, juriidilise isiku aadress ja postiindeks. Ettevõtte andmed on leitavad äriregistrist. 

Avaldajal tuleb valida töövaidluse lahendamise koht. Kui avaldaja on töötaja, võib ta avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile (TVK). Kui avaldaja on tööandja, võib ta avalduse esitada töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile.

Kui pooled on eelnevalt leppinud kokku konkreetses töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise, võib töövaidlusavalduse esitada poolte kokkulepitud töövaidluskomisjoni. Sellisel juhul tuleb avaldusse märkida kokkulepitud töövaidluskomisjon ning avaldusele lisada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe.

Kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse avaldus tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

Valiku tegemisel tuleb vajutada kollasele kastile.

Avaldaja valib, kas töövaidlus lahendatakse tavamenetluses või lepitusmenetluses ning kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Avalduses lepitusmenetluse valimisel tuleb koos avaldusega esitada kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepe poolte vahel, et asi vaadatakse läbi lepitusmenetluses. Erinevate menetluste kohta saab lugeda täpsemalt SIIT. 

Valiku tegemisel tuleb vajutada kollasele kastile.

Avaldajal tuleb töövaidlusavaldusse märkida nõue või nõuded. Näidisnõuded ja nõuete esitamise tähtaegade kohta saab täpsemalt lugeda SIIT. 

Kui avaldajal on vastaspoole vastu mitu nõuet, tuleb need kõik eraldi välja tuua. Näiteks kui töötaja nõuab tööandjalt töötasu, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise maksmist, tuleb need kõik koos nõudesummadega eraldi real välja tuua, kuivõrd tegemist on erinevatel alustel tekkinud nõuetega.

Avaldajal tuleb kirjeldada nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. See tähendab, et avaldaja selgitab vabas vormis üldiselt töösuhte ja töövaidluse kohta käivad asjaolusid ning põhjendab igat nõuet eraldi. Faktilise asjaolude all tuleb välja tuua tööandja ja töötaja vahelised kokkulepped, mis omavad nõuete lahendamisel tähtsust (nt töölepingu sõlmimise aeg, kas tegemist on tähtajatu või tähtajalise töölepinguga, töölepingu lõppemise aeg ja põhjus, töötasu suurus, palgapäev, töökoormus, töö tegemise koht, puhkuse kasutamine jne). Faktiliste asjaolude juures tuleb viidata ka avaldusele lisatud tõenditele.

Avaldaja peab kõiki oma nõudeid tõendama. Selleks tuleb avaldusele esitada tõendid, mis avaldaja nõuet tõendavad. Avaldaja valib ise, millised tõendid ta töövaidlusavalduse lisab. Tõendid ehk lisad tuleks esitada nummerdatult ning dokumendi pealkirjas ära näidata, millega on tegu (nt Lisa 1 – tööleping). Selliselt on töövaidluse pooltel ja töövaidluskomisjonil lihtsam tõendeid jälgida ning avaldajal võimalik veenduda, et kõik tõendid, mida ta on soovinud töövaidlusavaldusele lisada, on lisatud.

Tõendite kohta saab täpsemalt lugeda SIIT. 

Poolel on õigus taotleda, et töövaidluskomisjon nõuaks määrusega teiselt poolelt tõendite ja andmete esitamist. Pool saab töövaidlusavaldusse märkida, milliseid dokumente ta teiselt poolelt välja nõuab. Tõendite väljanõudmise kohta saab täpsemalt lugeda SIIT. 

Kui poolel on endal kõik töövaidluses vajalikud tõendid olemas, võib selle osa tühjaks jätta.

Kui avaldaja soovib töövaidluskomisjoni menetlusse kaasata tunnistaja, tuleb avaldusse märkida tunnistaja nimi ning asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab. Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud. Tunnistaja istungile ilmumise tagab pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse.

Tunnistaja kohta töövaidluskomisjoni menetluses saab täpsemalt lugeda SIIT. 

Avaldus tuleb allkirjastada. Kui avaldus esitatakse töövaidluskomisjonile paberkandjal (nt avaldajal puudub digitaalselt allkirjastamise võimalus), tuleb avaldus allkirjastada omakäeliselt ning märkida allkirjastamise kuupäev. Kui avaldus esitatakse elektroonselt, tuleb töövaidlusavaldus allkirjastada digitaalselt. Avaldusele võib märkida eraldi kuupäeva või viidata digitaalselt allkirjastamise kuupäevale.