Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Vihje saatmine

Kui töötajal on töökeskkonnas või töösuhetes probleem, millega tööandja ei ole tahtnud tegeleda või pole töötaja hinnangul tegelenud piisavalt, on võimalik saata Tööinspektsioonile vihje (kaebus). Vihje võib saata vabas vormis ning sõltuvalt vihje sisust otsustab Tööinspektsioon, kas teha ettevõttesse kontroll, saata märgukiri, teavitada teisi ametkondi. Vahel võidakse vihje jätta ka kontrollimata. Vihje esitajale tagatakse anonüümsus.

Vihjeid töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumiste kohta saate edastada kõrvaloleval ankeedil või:

Vihje edastamisel palume kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning võimalusel edastada isikute ja ettevõtete andmed.

Kui vihje esitaja on ettevõtte enda töötaja, palume lisaks kirjeldada, kas ja kuidas on tööandjat juba puudusest teavitatud – kas on näiteks pöördutud tööandja, vahetu juhi ja/või töökeskkonnaspetsialisti poole, kas probleemist on räägitud töökeskkonnavolinikuga.

Rõhutame, et vihjega tegelema asumisel huvitab Tööinspektsiooni eelkõige, kas tööandja on puudusest teadlik ja kas tal on olnud võimalus puudusi lahendada.

Vihje andja andmeid ei edastata kolmandale osapoolele, sealhulgas ka tööandjale. Palume võimalusel anda oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel vihje üksikasju täpsustada. Vihje saab soovi korral edastada ka täiesti anonüümselt, kuid siis puudub Tööinspektsioonil võimalus üksikasjade täpsustamiseks.

Selleks, et saada tagasisidet vihje menetlemise ning selle tulemuste kohta on Teil võimalik esitada Tööinspektsioonile teabenõue. Teabenõude esitamiseks palume kirjutada aadressil [email protected] või esitada teabenõue elektroonselt. Teabenõudele vastame reeglina viie tööpäeva jooksul, kuid olenevalt küsitava teabe mahust võib vastuse andmine võtta kuni 15 tööpäeva. Vastamistähtaja pikenemisest ja selle põhjusest teavitame teid.

Meie pädevusse mittekuuluva info edastame vastavale ametkonnale.

Vihje saatmine

Kas tööandjat on probleemist teavitatud?

Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Psühhosotsiaalse ohuteguriga seotud kaebuse või vihje korral pane tähele:

  • Tööinspektsiooni järelevalve menetluse käigus ei anta hinnangut, kas tegemist on töökiusamise või diskrimineerimise olukorraga ega tegeleta üksikjuhtumite lahendamisega, vaid vaadeldakse ja hinnatakse töökeskkonna olukorda ning tööandja tegevusi tervikuna;
  • Kui töösuhetes tekkinud lahkarvamusi ei õnnestu pooltel läbirääkimiste teel lahendada, on töötajal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni lepitusmenetluse alustamiseks või töövaidlusorganisse (kohtusse või töövaidluskomisjoni) töövaidluse lahendamiseks, kes annab sisulise vastuse koos õigusliku hinnanguga;
  • Tööinspektsiooni tööinspektoril on õigus tööandja juures kontrollida:
    • kas ja kuidas on tööandja hinnanud psühhosotsiaalsete ohutegurite hulgas ka töövägivalla ja töökiusu riske;
    • kas tööandja on koostanud tegevuskava töövägivalla juhtumite ennetamiseks ja nendega tegemiseks;
    • kas tööandja on määranud isikud, kelle vahendusel probleemide lahendamine toimub ja kuidas toimub juhtumistega seotud info liikumine organisatsioonis;
    • kas ja kuidas registreerib tööandja töövägivalla juhtumeid;
    • kas tööandja on selgitanud töötajatele vahetute juhtide, kontaktisikute, töökeskkonnaspetsilisti ja -voliniku, töötajate usaldusisiku ning ametiühingu esindajate rolli konfliktide lahendamisel.

Tööinspektsiooni järelevalvepädevus tulenevalt töölepingu seadusest:

  • Töötaja teavitamine töötingimustest (TLS § 5 lg 1);
  • Andmete esitamata jätmine ka peale saamist (TLS § 5 lg 3);
  • Tähtajalise töölepinguga töötaja teavitamine tema teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping (TLS § 28 lg 2 p 9);
  • Töötaja teavitamine, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud (TLS § 28 lg 2 p 91);
  • Täistööajaga töötaja teavitamine osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötaja teavitamine täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi (TLS § 28 lg 2 p 10).
  • Töötasu kokkulepe rahas maksmises (TLS § 29 lg 3);
  • Töötasu kokkulepe brutosummas (mitte netosummas) (TLS § 29 lg 3);
  • Kokkulepe vähemalt üks kord kuus töötasu maksmise kohta, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega (TLS § 33 lg 1).
  • tööaeg õppeveerandi kestel ja koolivaheajal vanusegruppide kaupa arvestades alaealise õppimiskohustuslikkust (TLS § 43 lg 4-42);
  • summeeritud tööaja rakendamine alaealise tööajale või tööaja piirangu rikkumine (TLS § 43 lg 5);
  • õppimiskohustusliku alaealisel töötajal töötamise keeld kell 20.00-6.00 (mitteõppimiskohustuslikul alaealisel töötajal kell 22.00-6.00) (TLS § 49 lg 1 p-d 1 ja 2). NB! Ei kohaldu, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00 (TLS § 49 lg 2);
  • töötamise keeld vahetult enne koolipäeva algust (TLS § 49 lg 3);
  • igapäevane puhkeaeg õppeveerandi kestel ja koolivaheajal vanusegruppide kaupa ja noore õppimiskohustuslikkust arvestades (TLS § 51 lg 2).
  • Iganädalane puhkeaeg vähemalt 48 järjestikust tundi (TLS § 52 lg 1);
  • Iganädalane puhkeaeg summeeritud tööajaga töötades vähemalt 36 järjestikust tundi (TLS § 52 lg 2);
  • Tööaja lühendamine kolme tunni võrra 23.02, 22.06, 23.12 ja 31.12 (TLS § 53);
  • Igapäevane puhkeaeg (TLS § 51 lg 1, 3 ja 4);
  • Täiendava vaba aja andmise kohustus üle 13-tunniste tööpäevade korral (TLS § 51 lg 5);
  • Puhkeaja osadeks jagamine (TLS § 51 lg 6).
  • Konsulteerimise kohustus enne kollektiivset koondamist (TLS § 101 lg 1);
  • Kavandatava koondamise andmete esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikule/töötajatele (TLS § 101 lg 2);
  • Kavandatava koondamise andmete ärakirja edastamine Töötukassale (TLS § 101 lg 3);
  • Koondamise ja konsulteerimise andmete esitamine Töötukassale ja usaldusisikule/töötajatele (TLS § 102 lg 1-2).

Tööinspektsioon ei vii järelevalvet läbi:

  • kokkulepete üle (saladuse hoidmise kohustus, koolituskokkulepe, varalise vastutuse kokkulepe, leppetrahvid jne),
  • erinevate puhkuste andmise, kasutamise ja hüvitamise üle,
  • töövõimetuslehe kinnitamise ja haigushüvitise maksmise üle,
  • lisatasude, preemiate jm maksmise üle,
  • töötasu vähendamise üle,
  • vaba aja andmise üle,
  • maksmata töötasu ja muude hüvitiste üle,
  • töötasu tasaarvestamise üle,
  • palgateatise esitamise üle,
  • võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise üle,
  • isikuandmete töötlemise üle (sh kaamerate kasutamine),
  • töösuhte ülesütlemise üle (v.a kollektiivse koondamise protseduurireeglid) jne.

Tööinspektsiooni järelevalve pädevusse mittekuuluvad lepingurikkumised ning töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused lahendatakse võimalusel poolte kokkuleppel. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, on pooltel õigus pöörduda tekkinud vaidluse lahendamiseks töövaidlusorgani (töövaidluskomisjon või kohus) poole.

Viimati uuendatud 07.10.2025

open graph imagesearch block image