Seekordse ajakirja fookuslugu räägib tööõnnetuste uurimisest. Kui teinekord tööõnnetuse uurimist peljatakse, siis artiklis vaadeldakse, miks see on vajalik nii õnnetusse sattunud inimesele, tema kolleegidele ja tööandjale kui ka kogu sektorile. Samuti saavad vastused küsimused, millal ja kuidas peab tööõnnetusi uurima ning miks on nii oluline uurida ka napilt juhtumata jäänud õnnetusi.
Persooniloos avab ettevõtja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu juht Anu Hellenurme seakasvatuse sektori lugu, mis on raskuste ja keeruliste otsuste tõttu viimase poolaasta jooksul palju tähelepanu saanud. Anu räägib lähemalt nii valdkonna koostööst, kriisijuhtimisest kui ka enda missioonist püüelda paremini tagatud Eesti toidujulgeoleku poole.
Rubriigis „Meie inimene“ avab oma 14-aastast kogemust Tööinspektsioonis ennetuse ja teabe osakonna juhataja Kristel Plangi, kes seisab hea teavitustegevuse eest, mis aitab nii töötajatel kui ka tööandjatel märgata tervisliku ja turvalise töökeskkonna loomiseks niivõrd olulisi teemasid. Teleekraanilt tuttav Anton Aleksejev pakub võimalust heita pilk rindereporteri tööellu.
Kui kolleegid töötavad õlg-õla kõrval ühise eesmärgi nimel, on omavaheline sümpaatia kerge tekkima ja teinekord võib sellest välja kasvada armastuski. Kuidas aga tagada, et kolleegide armusuhe ei mõjutaks töötegemist ning et suhte lõppemisel ei kannataks töö ja õhkkond kollektiivis? Sel elulisel teemal arutlevad coach Liina Kadari, personalijuht Jaanika Valliste Coop Pangast ning töösuhete juht Leila Mäll Boltist.
Kliimamuutused mõjutavad pea kõiki eluvaldkondi – aina enam ka tööohutuse praktikaid. Kliimamuutuste mõju tööohutusele avab nii tõlkelugu kui ka Eestis tegutsevate ettevõtete kogemuslugu.
Peaga seotud vigastusi on statistiliselt 9% tööõnnetustest, kuid nende tagajärjed võivad olla väga tõsised. Töökeskkonna konsultant Rein Reisberg jagab praktilisi soovitusi, kuidas kaitsta pead ning kanda kiivrit õigesti. Ikka selleks, et kõik töötajad jõuaks tervelt töölt koju.
Ajakirjas on huvitavat lugemist veelgi – kuidas valmistuda tööinspektori kontrolliks, mil moel hinnata tööde väärtust, et luua alus läbipaistvaks tasustamiseks ning mida tähendab paindliku tööaja kokkulepe.
Tööelu ajakirja saad lugeda siit.
Suur aitäh kõigile, kes on nende aastate jooksul Tööelu ajakirja valmimisele kaasa aidanud!
Head lugemist ja ohutut tööelu!
Tööelu ajakirja rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi TAT ,,Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027" vahenditest. Ajakiri ilmub alates 2015. aastast.
