Menu

Töövaidluste lahendamine, töövaidluse lahendamise seaduse alusel

Alates 01.01.2018 kehtib uus töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju Töövaidluskomisjonis. Enne antud seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Vastavalt Eestis kehtivale seadusele on töövaidluste lahendamisel töökeeleks eesti keel.  Töövaidluskomisjoni tuleb samuti esitada eestikeelne avaldus koos eestikeelsete tõenditega. Kui esitatud avaldus või dokumendid on võõrkeelsed, on töövaidluskomisjonil õigus nõuda nende tõlget eesti keelde. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. 

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, see tähendab, et esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Juhime tähelepanu: Menetlusdokumendi kättetoimetamisel juhindub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 alusel on töövaidluskomisjonil õigus menetlusdokumente avalikult kättetoimetada. Töövaidluskomisjonil on õigus avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikku kättetoimetamise võimalust kasutab töövaidluskomisjon ainult juhul kui töövaidlus osapool ei kinnita töövaidluskomisjoni poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamist e-posti või posti teel.

 

Avaldus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad

Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile

Töötaja võib esitada avalduse oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Valiku teeb töötaja ise. Tööandja võib avalduse esitada omal valikul kas töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile. Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

Lisaks on võimalik pooltel eelnevalt kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel), millises piirkonnas töövaidlusasja lahendatakse. Seejuures ei saa osapooled valida vaidlust lahendama konkreetset töövaidluskomisjoni juhatajat. Töövaidlusasjade jaotamisel lähtutakse töövaidluskomisjonide teeninduspiirkondadest ja sisemisest töökorraldusest.

Brošüür Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis

Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada paberil või elektrooniliselt

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Avaldust koos lisadega on võimalik esitada omakäeliselt allkirjastatuna paberil või elektrooniliselt. Kui avaldus saadetakse töövaidluskomisjoni meiliaadressile elektrooniliselt, allkirjastatakse see digitaalselt ning lisatakse vajalikud dokumendid. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui sellele lisatakse esindusõigust tõendav dokument ehk volikiri.

Avalduses tuleb eelkõige märkida:

  • töövaidlusasja alluvus, st millises piirkonnas soovitakse töövaidlus lahendada;
  • avalduse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post); 
  • isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post);
  • avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse see brutosummana;
  • nõude aluseks olevad asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
  • tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
  • kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil;
  • kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlust soovitakse lahendada kokkulepitud töövaidluskomisjonis.

Rahalise nõude korral tuleb suurus põhjendada ja seejuures ei ole mingit piirmäära, pöördumaks töövaidluskomisjoni.

Allkirjata avaldust menetlusse ei võeta.

Töövaidluse esitamine ja menetlemine