Menu

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.


Pöörame teie tähelepanu järgmistele toimingutele, mis on seotud tööõnnetustest teatamisega:

Vastavalt Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ju uurimise korra § 4 lg 1 on tööandja kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi.


Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digiallkirjastatult).

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

Nii tööõnnetuse raport kui ka akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Dokumentide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni vastava piirkonna kontorile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist.

Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ning koostab alati raporti, sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Tööõnnetuse teatis esitatakse ainult raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

 

NB! Alates 4. oktoobrist 2017 on muutunud Tööinspektsioonile laekunud arsti teatise tööandjale edastamise kord. Uus süsteem on vajalik isikuandmete kaitse seaduse nõuete täitmiseks ja delikaatsete isikuandmete turvaliseks edastamiseks.

Kehtiva korra kohaselt teatab arst raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga) Tööinspektsiooni, esitades vastava teatise.

Tööinspektsioon teavitab seejärel õnnetusse sattunud töötaja tööandjat e-kirja teel Äriregistris märgitud üldaadressil sellest, et meile on laekunud ühe tema töötaja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures delikaatsete isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe töötaja nime, isikukoodi ega ka õnnetuse toimimise täpset aega.

Selleks, et tööandja saaks delikaatseid isikuandmeid sisaldava arsti teatise Tööinspektsioonilt kätte, peab ettevõtte/asutuse seaduslik või volitatud esindaja

  1. esitama digitaalselt allkirjastatud või omakäeliselt allkirjastatud avalduse arsti teatise saamiseks;
  2. märkima konkreetse isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmed, kelle andmetega oleks võimalik arsti teatis krüpteerida ehk andma volituse ettevõtte/asutuse nimel edastatavaid terviseandmeid töödelda (volitatud isikute puhul palume esitada vastavasisuline volikiri);
  3. edastama eelviidatud andmetega taotluse aadressil ti@ti.ee või postiga aadressil Mäealuse 2/2, B-hoone, Tallinn.

Tööandjal on võimalik Tööinspektsioonile teatada arsti teatiste edastamiseks püsiva kontaktisiku andmed ja volitus. Sel juhul väljastatakse arsti teatise saabumisel koheselt info koos arsti teatisega määratud kontaktisikule.

Pärast taotluse saamist väljastab Tööinspektsioon tööandja seaduslikule või volitatud isikule krüpteeritud kujul arsti teatise või edastab koopia arsti teatisest, kui andmete elektrooniline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kontaktisik saab arsti teatise avada ning edasi toimetada.

Tööõnnetuse uurimise tulemusel koostab tööandja raporti või akti ning saadab ti@ti.ee.

Uus süsteem võib pikendad tööandjaga suhtlemisele kuluvat aega ning seega võib viibida näiteks tööõnnetusega seotud andmete jõudmine Eesti Haigekassale.

Arsti teatis on nähtav Tööinspektsiooni kliendiportaalis eti.ti.ee. See kehtib alates 16.10.2017 Tööinspektsioonis registreeritud arsti teatiste puhul. 


Vigastatu transpordist välisriigist koju

Kommenteerib Marika Kabal Eesti Patsientide Esindusühingust:

Välisriigis tööõnnetusse sattunud isikute transport Eestisse on viimasel ajal kujunenud suureks probleemiks. Kui töötaja on saanud raskeid kehavigastusi, siis on tavaline transport (loksuva auto tagaistmel) äärmiselt piinarikas.

Patsient vajaks transporti mugavamates oludes ja pikali asendis vmt. Selline transport on enamikele töötajatele ilmselgelt üle jõu käivalt kallis. Kui arstiabi on ajutiselt Euroopa Liidu riigis töötavatele Eesti kodanikele, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, tagatud võrdsetel tingimustel välisriigis elavate kindlustatud isikutega (va. omavastutustasud), siis riikidevahelisi transpordi kulusid haigekassa enda kanda ei võta.

Täpsemat infot võite saada aga kindlustusseltside kodulehelt või kindlustusmaaklerite käest.