Menu

1. juulist 2017 jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mille kohaselt ei pea tööandja enam taotlema Tööinspektsioonilt luba alla 15-aastase tööle võtmiseks.Tööandjale jäi alles kohustus küsida lapsevanema nõusolekut 7–14-aastase lapse tööle võtmisel. 

Tööandja jaoks on oluline muudatus see, et alates 1. juulist peab ta kümme tööpäeva enne 7–14aastase tööle asumist tegema töötamise registrisse vastava kande.  See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 15-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. 

7–14-aastase lapse töölevõtmisel tuleb kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist töötamise registri märkuste lahtrisse sisestada alljärgnevad andmed:

  1. Alaealise seadusliku esindaja nõusolek;
  2. Alaealise töötingimused, sh töö tegemise koht ja töökohustused;
  3. Andmed koolikohustuslikkuse kohta.

Kindlasti tasuks juurde lisada kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel ühendust võtta – see muudab menetluse sujuvamaks. 

Töötamise registrit haldab Maksu-ja Tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta Tööinspektsioonile. Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni. Kahtluse korral on inspektoril õigus tööandjalt küsida:

  • Alaealise kontaktandmeid, et veenduda alaealise soovis tööle asuda;
  • Alaealise seadusliku esindaja kontaktandmeid, et veenduda nõusoleku andmises;
  • Alaealise sünniaega ja vanust ning andmeid koolikohustuslikkuse kohta;
  • Samuti töötingimuste selgitust, sh andmeid töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Ohutuse veendumiseks võib inspektor küsida tööandja käest töökeskkonna riskianalüüsi ning koostatud ohutusjuhendeid. 

Pärast kümme tööpäeva möödumist ning inspektor pole ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.

1. juulist jõustunud töölepingu seaduse muudatustega saab tutvuda Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003.  

Alaealiste töötamise täpsed reeglid leiate http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/Piirangud-alaealise-tootegemisele.

Vaata lisaks:


Vähese elu- ja töökogemusega noor vajab enam juhendamist ja tähelepanu kui täiskasvanud töötegija. Sageli on noored ka riskialtimad ja katsetavad rohkem, nende tähelepanu hajub kiiremini ja sellest tulenevalt võivad nad vajada näiteks rohkem puhkepause. 

Juba töökeskkonnas esinevate riskide hindamisel tuleb arvestada kõigi nende eripäradega ehk sisuliselt peab tööandja läbi viima täiendava töökeskkonna riskianalüüsi, mis arvestaks just tööle asuva lapse või noorega seonduvat.

Järelevalve tulemused on viimastel aastatel näidanud, et suurimaks probleemiks on töö- ja puhkeaeg, mille puhul kas ei teata või unustatakse ära vanusest tulenevad erinõuded. Kehtiva töölepingu seaduse alusel ei saa isegi 17-aastast kutsekoolis õppivat noort praktika ajal kaheksaks tunniks tööle võtta. Kuid peatselt jõustuvad seadusemuudatused annavad uued võimalused.

Ette on tulnud sedagi, et laps enne koolipäeva algust läheb kella neljaks varahommikul hotelli hommikusöögilauda ette valmistama. Seegi ei ole seadusega kooskõlas, sest alla 18-aastane ei tohi töötada enne kella 6 hommikul ning kindlasti ei sobi ka töötamine vahetult enne koolipäeva algust.

Tööd teinud lapse ja tööandja vahel tekivad vahel pinged ka töötasu maksmise teemadel. Kuigi lastel ja noortel on piiratud tööaeg, siis töötasu peavad nad saama võrdselt täiskasvanuga ehk sel aastal vähemalt 2,78 eurot tunnis. Seda tasu ei saa vähendada isegi, kui tööandja hindab töö hiljem ebakvaliteetseks. Kui lapsele makstakse töötamise eest kehtivast töötasu alammäärast vähem, on temalgi võrdselt täiskasvanutega õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Alaealistele ei sobi ka suurte raskuste tõstmine ja kandmine, isegi kui nad väliselt tunduvad juba väga täiskasvanud, sest ei tohi unustada, et tegemist on areneva organismiga ning ka väiksem tervisekahjustus võib hiljem progresseeruda ja vähendada inimese töövõimet kogu elu. Praktikas näeme sageli noori, kes tahavad teha võimalikult palju ja võimalikult kiiresti. Sellistel puhkudel on tööandja asi sekkuda ja noore indu veidi ohjata. 

Kindlasti on olulised õiged ehk ergonoomilised ja ohutud töövõtted ning tööde vaheldusrikkus. Probleemiks on ka kokkupuuted kemikaalidega – värvid, lakid, lahustid, puhastusvahendid jne. Nende puhul tuleb lähtuda kemikaali ohutuskaardist ning alaealistele keelatud tööde loetelust. Ka kõige lihtsama plangu värvimise puhul tasub üle vaadata, kas tööks antav värv on ikka lapsele sobiv ning ei sisalda tugevaid ärritajaid või suisa kantserogeene.

Väga ettevaatlik tasub noore töötaja puhul olla ka tööks kasutatavate masinate ja seadmetega ehk ka tavaline muruniiduk ei ole lapsele sobiv töövahend, isegi kui ta kodus lapsevanema loal sama tööd teeb.

Samas tasub teada, et alaealise töölepingu sõlmimisel ja tema tööle lubamisel võib teha erandeid keelatud tööde määruse sätestatust, kui alaealine töötab kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse tagamiseks on rakendatud vajalikke meetmeid.


Milline töö sobib alaealisele

TÖÖ PEAB OLEMA:

  • Tervisele ohutu
  • Võimaldama sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist
  • Noorele jõukohane
  • Seadusega lubatud
  • Lihtne

ÜLE 13-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA EELKÕIGE JÄRGMISI KERGEID TÖID:

  • põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine;
  • kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
  • toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, ruumide koristamine;
  • muud tööd, mis vastavad TLS § 7 lg 2 ja 4 nõuetele.

7–12-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA

  • kergeid töid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, eelkõige osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modellina.

 

 

Milline töö ei sobi alaealisele

TÖÖ EI TOHI:

  • ületada alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
  • ohustada alaealise kõlblust;
  • sisaldada ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
  • takistada alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
  • ohustada alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?

Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Nii käsundusleping kui tööleping on juriidiliselt võlaõiguslikud kokkulepped, kus üks pool kohustub teise poole heaks midagi tegema. Tööleping on seejuures veel ka sisuliselt käsunduslepingu alaliik, mis on reguleeritud eriseadusega, et kaitsta töö tegijat, kes ei ole väärtuse loomisel oma otsustuses päris vaba. Kõigile võlaõiguslikele suhetele kehtivad eraõiguse üldpõhimõtted, mis on Eestis reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. See seadus määrab muuhulgas ära, mis vanusest alates on inimene piiramatu teovõimega ning mis ajani vastutavad tema eest näiteks lapsevanemad ehk noor ise on alles piiratud teovõimega. Piiratud teovõime tähendab muuhulgas piirangut ka tehingu tegemise õigusele ehk iseseisvale lepingu sõlmimisele. Seetõttu peabki alla 18-aastase noore lepingu heaks kiitma lapsevanem või muu tema seaduslik esindaja.

Kui töölepingu puhul on selge, et töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja lojaalsuskohustus töötaja suhtes kätkeb muuhulgas selles, et tööandja on kohustatud töötajat õpetama ja koolitama, siis käsundi täitmisel on eeldused teised.

Võlaõigusseadus eeldab, et käsundi täitja on oma valdkonna professionaal, kes osutab teenust ja täidab lepingut isiklikult ehk on sisuliselt nagu ettevõtja.

Praktikas esineb küll olukordi, kus ka alaealisega on käsunduslepingu sõlmimine võimalik. Näiteks 16-aastane muusik, kes tuleb oma instrumendiga esinema. Miks mitte? Arvata võib, et sellises olukorras ei oskagi teda esinema palganud käsundiandja noort talenti kuidagi suunata ehk tema võimaldab talle ainult aja ja koha kus esineda ning maksab raha või ei maksa sedagi, kui nii on kokku lepitud ehk esinemisvõimalus ise ongi juba tasu.

Tasuta teenuse osutamine käsunduslepingu alusel on ka täiesti võimalik. Töösuhete puhul eeldab seadus aga alati tasu maksmist.

Kuid suurem osa tööinspektori külastuse käigus esitatud alaealistega sõlmitud kirjalikest kokkulepetest on sisu poolest täiesti tavalised töölepingud ehk neis on näidatud

 

  1. konkreetsed tööülesanded, sh näiteks ka tööde maht (nt minimaalne marjade kogus, mille päeva jooksul korjama peab);
  2. kindel töö tegemise aeg;
  3. tasu tehtud tööde eest.

Asjaolude täpsustamisel on sageli selgunud, et tegelikult on konkreetne inimene, kes õpetab noort, kuidas seda tööd teha, annab talle jooksvalt suuniseid, annab ka töövahendid ja näiteks isikukaitsevahendid (töökindad) ja ka kontrollib, kuidas töö tehtud sai. Selliste tingimuste puhul ei saa kuidagi rääkida käsundi- või töövõtulepingust. Tegemist on kõige klassikalisema töösuhtega ehk töölepinguga. Isegi kui kirjalikult midagi sõlmitud ei ole.

Suuliste kokkulepete puhul tasub veel lisaks teada, et töölepingu seadus eeldab alati töösuhet, kui tehakse sellist tööd, mille puhul tavaliselt makstakse ka tasu ehk tegemist on esmase eeldusega, millest tööinspektor otsuseid tehes lähtub. Järelevalvemenetluse või väärteomenetluse raames võib tööinspektor lepingu olemust hinnata ja ka ümber hinnata, kui poolte vahel on sõlmitud muu võlaõiguslik kokkulepe.