Menu

Ennetame riske üheskoos 2012–2013

2012.–2013. aastatel korraldas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) koos partneritega Euroopa Liidu 27 liikmesriigist ja mujalt tervislike töökohtade kampaania „Ennetame riske üheskoos”. Eestis oli agentuuri partneriks Tööinspektsioon.

Kampaania eesmärgiks oli aidata riigiasutustel, ettevõtjatel, organisatsioonidel, töötajatel ja nende esindajatel ning teistel sidusrühmadel teha tööohutuse ja töötervishoiu edendamise nimel koostööd. Kampaania keskendus järgmistele teemadele: riskide ennetamine; riskide juhtimine; tippjuhtide innustamine riskide vähendamisel aktiivselt osalema; töötajate, nende esindajate ja teiste sidusrühmade julgustamine juhtidega riskide vähendamiseks koostööd tegema.

Kampaania raames korraldati Eestis erinevaid seminare, ajakirjanike ümarlaudu, parimate praktikate workshop, kaks Töötervishoiupäeva. Jagati tuhandeid teavitusmaterjale, ilmusid erinevad pressiteated ning eesti keelde tõlgiti õppevahend õpetajatele, et tutvustada algkooli lastele tervise ja ohutuse teemasid harivate ning samas lõbusate ja kaasakiskuvate Napo videoklippide ja loovtegevuste abil. Täpsem info Tööelu portaalis.


Tunne oma õigusi – tervislikud ja ohutud töötingimused 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania "Tunne oma õigusi – tervislikud ja ohutud töötingimused".

Kampaania eesmärgiks oli muuta töökeskkond töötajasõbralikumaks ja ohutumaks ning vähendada oluliselt tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu, et sel viisil hoida kokku rehabilitatsioonile kulutatavaid summasid ja tööaega, kuna tööõnnetuste arv Eestis näitab viimastel aastatel kasvutendentsi. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad. Töötajate puhul oli taotluseks selgitada neile nende õigust ohutule töökeskkonnale ja tööohutuse tagamise vajadust, et ärgitada töötajaid oma õigusi nõudma ning nende eest seisma. Tööandjate puhul oli põhirõhk motol: „Kui tahad, et sinu töötajad hästi ja produktiivselt töötaksid, siis garanteeri neile inimsõbralikud ja ohutud töötingimused!“

Kampaania provokatiivses hüüdlauses peituva allegoorilise küsimusega “Töö tapab tegijat?” kutsuti kõiki tööturu osapooli teadvustama, mida saame teha selleks, et töö ei tapaks ega sandistaks, vaid tõesti kiidaks oma tegijat.

Kampaania raames toimus pressikonverents-ümarlaud, Tööelu konverents, meediakampaania, ilmusid sisulised artiklid ja infomaterjal "Töö tapab tegijat"

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.


Sisekontroll – töökeskkonna juhtimine ettevõttes 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon tööohutusalase ennetuskampaania teemal „Sisekontroll“.

Kampaania eesmärgiks oli suunata tööandjaid enam mõtlema tegevustele, mida nad saaksid oma töö parema korraldamisega tehtud. Kampaania sihtgrupiks valiti eelkõige tootmis- ja ehitus- ning teenindussektori (kaubandus, toitlustus) ettevõtted, kuna Tööinspektsiooni hinnangul oli just nendes sektorites koostöö tööandja esindajate ja töötajate vahel nõrgem.

Tööandjate tegevuses on enim probleeme seoses ettevõtte töökeskkonnastruktuuride (töökeskkonna-spetsialist, töökeskkonnavolinik, töökeskkonna nõukogu) moodustamise ja töölerakendamisega ning sisekontrolli läbiviimisega. Halvem on teabe liikumine töökeskkonnaalastest probleemidest töötajatelt tööandjani ja vastupidi. Töötamiskohad on rohkem hajutatud ja ehituse puhul lisaks on veel tegemist ajutiste töökohtadega.

Kampaania raames külastasid tööinspektorid tootmis- ja ehitus- ning teenindussektori ettevõtteid, toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür "Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.


Tööstress – psühhosotsiaalsed ohutegurid 2012

2012. aastal korraldas Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) ühes Euroopa Liidu liikmesriikidega psühhosotsiaalsete ohutegurite kontrollkampaania. Kampaania ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks moodustati 12 liikmesriigi esindajatest koosnev Rootsi juhitav töögrupp.

Kampaania keskendus tervise-, teenindus- (nt. hotellid ja restoranid) ja transpordisektorile. Eestis oli kampaania suunatud tervishoiusektorile, sealhulgas sotsiaalhoolduse avaliku sektori asutustele, pidades eriti silmas õdesid ja hooldajaid.

Haiglatööd iseloomustab muuhulgas paljude nõudlike ülesannete kuhjumine, palju haldusülesandeid, palju segajaid keskendumist nõudvate ülesannete täitmisel (nt. telefonide helisemine, abi paluvad kolleegid jms). Võivad olla vastandlikud ootused ja tekkida vastuolud patsientidele pakutava ja patsiendi sugulastelt oodatava osas. Haiglates tehakse laialdast koostööd teiste osakondadega ja tegeletakse mitme erineva diagnoosiga patsientidega. Suur patsientide vool, kõrge voodikohtade hõivatus, pidev vajadus põetamise järele, palju kiireloomulisi ülesandeid, sagedad hõivatud perioodid ning tähelepanu ja keskendumise nõudmine muude toimingute ajal võivad esitada personalile kõrgendatud nõudmisi.

Kampaania raames korraldas Tööinspektsioon 2012. aastal 4 teabepäeva Eesti suuremates haiglates, kus osalesid õed ja hooldustöötajad tervishoiu- ja hooldusasutustest. Teabepäevade eesmärgiks oli teavitada haiglatööga seonduvatest psühhosotsiaalsetest probleemidest, nende ennetavatest, leevendavatest ja parandavatest meetmetest, millega pingelise töö puhul arvestatakse.

Teabepäevade järgselt külastasid tööinspektorid tervishoiusektori asutusi (k.a. sotsiaalhooldus), kus sihtkontrolli käigus jälgiti ettevõtetes toimuvat psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemise ja nende ennetamise ning leevendamisega seoses.

Kampaania sihtkontrolli kokkuvõttega saab tutvuda siin, täpsema info kampaania kohta leiad kampaania kodulehelt.


Isikuandmed töösuhetes ja reeglid töökorraldusele 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga teavituskampaania teemal „Isikuandmed töösuhetes ja reeglid töökorraldusele“.

Kampaania eesmärgiks oli laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine isikuandmete töötlemisega seotud teemal.

Tööandja huvi on töödelda töötajate isikuandmeid suuremate piiranguteta, töötajate põhjendatud soov on omada töösuhetes privaatsust. Töötaja isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemine on tundlik teema, puudutades mõnigi kord selliste andmete töötlemist, milleks tööandjal puudub õigustatud huvi. Samal ajal lubab seadus õigustatud huvi korral töötaja andmeid töödelda. Kust jookseb piir? Kui isikuandmete töötlemine on teatud juhul lubatud töötaja nõusolekuta, kuid tema teadmisel, siis delikaatsete isikuandmete töötlemiseks on vajalik töötaja nõusolek. Kas ja kuidas peaks tööandja käituma, et mitte rikkuda töötaja privaatsusnõuet, kuid samas saada temalt töölepingu täitmiseks vajalikke andmeid?

Kampaania raames toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür „Isikuandmed töösuhetes ja reeglid töökorraldusele“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.


Rahalised nõuded töösuhtes 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Rahalised nõuded töösuhtes“.

Kampaania eesmärgiks oli töösuhte osapoolte teadlikkuse tõstmine rahaliste kohustuste sisu, kohustuse täitmata jätmise tagajärgede ning nõuete tekkimise ja realiseerimise võimaluste osas.

Rahalised nõuded võivad tekkida nii töösuhte alguses kui ka töösuhte kestel kuni töölepingu lõppemiseni. Tööandja üks põhikohustusi on maksta töötajale töö eest kokkulepitud tasu. Lisaks tasule on tööandjal töötaja ees veel mitmeid muid rahalisi kohustusi nagu puhkusetasu, hüvitised, haigushüvitis, lõpparve jm. Töötaja sagedasemad rahalised kohustused tööandja ees on seotud varalise kahju tekitamisega. Lihtsam on täita oma kohustusi, kui hiljem hakata teisele lepingupoolele nõudeid esitama.

Kampaania raames toimus koostöös töövaidluskomisjonide juhatajatega 8 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür „Rahalised nõuded töösuhtes“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.