Uute töövõimetusjuhtumite ennetamine vajab suuremat tähelepanu

Riigikontrollil valmis kontrolliaruanne riigi tegevustest töövõimereformi hindamisel. Töövõimereformi tegevused on suunatud praegu eelkõige tagajärgedega tegelemisele, ehk inimestele, kes on juba töövõimetud, Tööinspektsiooni arvates võiks aga suuremat tähelepanu suunata uute töövõimetusjuhtumite ennetamisele.

Selleks, et töövõime vähenemist ennetada ja ära hoida, peaks riik tegelema küsimustega:

  1. kuidas suunata tööandjat või tööde korraldajat enam pingutama turvalise töökeskkonna nimel ning
  2. kuidas tagada, et töö tegijad hooliksid oma tervisest, panustaksid ohutu töökeskkonna loomisse ning ühtlasi julgeksid nõuda tervist säästvaid ja endale sobilikke töötingimusi. 

2016. aasta oli viimase kümnendi suurima tööõnnetuste arvuga aasta. Tööinspektsioonile teatati 5081 tööõnnetusest, millest 1019 olid rasked. Tööõnnetuste tagajärjel hukkus 26 inimest. Tööõnnetuse lõplik tagajärg inimese tervisele ja töövõimele ei pruugi aga avalduda kohe. Sageli toimub töövõime vähenemine hoopiski hiljem ning seda isegi olukorras, kus esialgu hindas arst tööõnnetuse kergeks. Seega saab öelda, et need 5000 tööõnnetusse sattunud inimest võivad tulevikus olla potentsiaalsed vähenenud töövõimega inimesed, kelle tööturul osalemiseks võivad vajalikud olla täiendavaid toetavaid meetmed.

Eestis kehtib juba 1999. aastast töötervishoiu ja tööohutuse seadus, kuid see vajab juba ammu põhjalikku uuendamist ning põimimist nõuete järgimisele motiveeriva ja toetava kindlustussüsteemiga. Kindlasti oleks abiks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mida on juba üle 20 aasta oodatud. Koos töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning töökeskkonnaga seotud nõuete täitmist motiveeriva süsteemi loomisega, tuleb kindlasti üle vaadata töötervishoiuarstide tegevus, et arsti otsusest ja soovitustest oleks nii töötajale kui tööandjale ka tegelikult kasu ning see aitaks samuti ennetada näiteks kutsehaiguse kujunemist või töötaja töövõime vähenemist üldiselt. 

Kuna enim surmaga lõppenud õnnetusi juhtub just ehitus ja transpordisektoris, võiks näiteks ühe ennetava meetmena tulevikus mõju omada ettevõtte töökeskkonna olukorra hindamine riigihankes osalemisel.

Tänu Euroopa Sotisaalfondide vahendite toele on Tööinspektsioon alates 2008.aastast panustanud suurel määral tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmisesse. Eelmisel aastal anti nõu kokku üle 56 000 korra. Tasuta töökeskkonna konsultant kutsuti 212 ettevõttesse. Numbrid räägivad enda eest, teenus on nõutud ja hinnatud. Kuid näeme just osalise töövõimega inimeste puhul, et kui töövõime reformiga seotud asutused teeksid enam koostööd ning suudaksid üheskoos pakkuda kompleksteenust, oleks tulemus sihtgrupi vaates veelgi parem.